Taavi Kerikmäe, klaver
Levi-Danel Mägila, tšello
Tarmo Johannes, flööt
Merje Roomere, viiul
Helena Tuuling, klarnet
Vambola Krigul, löökpillid
Foto: Raul Keller
Taavi Kerikmäe (1976) on muusik, kuraator ja õppejõud, kelle peamiseks tegevusvaldkonnaks on nüüdismuusika, eksperimentaalmuusika, elektrooniline muusika ja improvisatsioon. Samuti tegeleb Kerikmäe varajase muusika esitusega klavikordil.
Kerikmäe on õppinud Heino Elleri Muusikakoolis, Eesti Muusika ja Teatriakadeemias ning Lyoni Kõrgemas Riiklikus Muusika ja Tantsu Konservatooriumis. Kerikmäe on nüüdismuusika ansambli U: ja Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambli EMA asutajaliige. Kerikmäe on kirjutanud muusikat arvukatele tantsuetendustele, draamaetendustele, samuti filmidele. Kerikmäe on teinud koostööd teiste hulgas tuntud heliloojatega nagu Pierre Boulez, Kaija Saariaho, Tristan Murail, Louis Andriessen, Ivan Fedele jpt. Taavi on muusikuna astunud üles pea kõigis Euroopa riikides, Venemaal, USAs, Brasiilias, Mehhikos, Kanadas, Islandil, Gröönimal, Lõuna Koreas ja Tais.
Kerikmäe on EMTA nüüdismuusika vanemlektor ja CoPeCo magistriprogrammi juht. Kerikmäe on Eesti nüüdismuusika keskuse juhataja.
Taavi Kerikmäe on pälvinud Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia solistina, sanuti kahel korral ansambliga U: ja viimati aastal 2021 Eesti Elektroonilise Muusika Seltsi ansambliga EMA.
Levi-Danel Mägila alustas tšelloõpinguid Tallinna Muusikakeskkoolis Teet Järvi juures ning jätkas Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis Lembi Metsa õpilasena ja hiljem Tel-Avivi Muusikaakadeemias Hillel Zori õpilasena. Ta on lõpetanud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia professor Peeter Paemurru juhendamisel. Ta on osalenud Bernard Greenhouse´i, Uzi Wieseli, Yosif Feigelsohni, Stefan Popovi, Johannes Goritzki, Dmitri Fershtmani jt meistrikursustel.
Levi-Danel Mägila on saavutanud I preemia Eesti noorte keelpillimängijate konkursil (1997 ja 1999) ning võitnud Holland Music Sessioni stipendiumi (2003).
Levi-Danel Mägila Töötab ERSOs alates 2002, tšellorühma abikontsertmeister 2004–2019
ning kuulub Tallinna Keelpillikvarteti, Ansambel U: ja tšellokvarteti C-Jam koosseisu.
Tarmo Johannes on flöödimängija ja mitmekülgne muusik pühendunud eelkõige nüüdismuusika esitamisele.
Ta on/on olnud ansamblite U: ja Resonabilis (hääl-flööt-tšello-kannel) eestvedaja ning alates aastast 2019 Eesti Elektroonilise Muusika Seltisi Ansambli (EMA) liige. Ta on andnud arvukalt kontserte sooloflöödi ning flöödi ja elektroonika repertuaarist.
Viimastel aastatel on Tarmo Johannes intensiivselt tegelenud helisünteesi ja programmeerimisega. Tema põhiline huvi on luua algoritmiliselt genereeruvaid helisüteeme, mis võimaldavad ühltasi reaalajalist esitust, tihti publiku vm kontrollimatu teguri osalusel. Alates aastast 2015 on Tarmo Johannes helisünteesi keele Csound peamise kasutajaliidese CsoundQt põhiarendaja ning visuaalse ansamblimetronoomisüsteemi vClick autor.
Tarmo Johannes õpetab flööti Tallinna Muusika- ja Balletikoolis ning erinevaid nüüdismuusika ja helisünteesiga seotuid ained Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Merje Roomere on ansambel U: liige alates 2003, varasem kokkupuude nüüdismuusikaga pärineb aastatest 1994-2001 NYYD Ensemble koosseisus.
Merje Roomere on mänginud paljudes orkertrites, kõige pikemalt ERSO-s (1994-2024).
Merje Roomere töötab Tallinna Muusika- ja Balletikoolis viiuli- ja Alexanderi tehnika õpetajana.
Helena Tuuling alustas klarnetiõpinguid Põlva Muusikakoolis, jätkates Heino Elleri nimelises Tartu Muusikakoolis, Tallinna Muusikakeskkoolis ning Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias. Lisaks on ta õppinud vahetusüliõpilasprogrammide raames Hispaanias Granada konservatooriumis, Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias ja Baseli Muusikakõrgkkoolis.
Helena on lõpetanud magistriõpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias ning Stockholmi Kuninglikus Muusikaakadeemias Hermann Stefanssoni ja Martin Frösti klarnetiklassis.
Helena on võitnud konkurssidel auhinnalisi kohti ning osaleb aktiivselt erinevate orkestrite töös. Lisaks tegevusele interpreedina töötab ta klarnetiõpetajana Kiili Kunstide Koolis ning on Puhkpillikvintett Estica, Tallinna Uue Muusika Ansambli ja Ansambel U: liige. Ta on olnud kaastegev arvukatel kaasaegse muusika ja improvisatsiooni kontsertidel ning osalenud mitmetel uue muusika festivalidel ja kursustel, nagu Darmstadti Ferienkurse Saksamaal, Rahvusvahelises Ensemble Modern’i Akadeemias, Klangspuren Schwaz festivalil ning Impuls uue muusika akadeemias Austrias.
Vambola Kriguli muusikutee algas sarnaselt paljudele varases lapsepõlves, asudes Nõmme Muusikakoolis esmalt õppima flööti, klarnetit ning saksofoni. Löökpille mängis esialgu iseõppijana, kuid Tallinna Muusikakeskkooli lõpetas 1999.a. siiski juba ainult löökpillide erialal ning selle loomuliku jätkuna järgnesid bakalaureuse- , magistri- ning doktoriõpingud Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.
Juba õpingute ajal Eesti Muusika - ja Teatriakadeemias alustas ta tegutsemist vabakutselise löökpillimängijana ning sellest ajast alates on ta olnud seotud enam kui 200 teose esiettekandega nii Eesti kui ka muude maade heliloojatelt. Krigulile meeldib olla kaasatud vahetusse loomeprotsessi koos heliloojaga, pakkudes neile sageli endapoolseid lahendusi ja kõlasid, mis on sageli pärit ebatavalistest allikatest. Preaguseks seob teda tihe koostöö märkimisväärse osaga Eesti heliloojatest (sh. Helena Tulve, Tõnu Kõrvits, Märt-Matis Lill, Erkki-Sven Tüür, Toivo Tulev jpt.), olles sageli nende teoste esmaettekandjaks kuid samuti ka konsultandiks igapäevase komponeerimise juures.
Vambola Krigul on ka ansambel U: asutajaliige (asut. 2003.a.) – praeguseks tuntuim ning pikimat aega koos mänginud ansambel Eestis, mis on keskendunud kaasaegse muusika esitamisele.
Alates 2000. aastast töötab ta Eesti Riiklikus Sümfooniaorkestris ning 2011.aastast Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias löökpillide ning kammermuusika õppejõuna.