U: virtuaalreaalsuskontsert “Vaata enda ümber, vaata enda sisse” 

 

Scott L. Miller “Raba” (2017) 

Tatjana Kozlova-Johannes “Silent Witness” (2018)

Liisa Hirsch “Jäljed” (2018) 

Märt-Matis Lill “Mere ja maa laul” (2018)

 

ansambel U: 
Tarmo Johannes (flööt) 
Helena Tuuling (klarnet) 
Merje Roomere (viiul) 
Levi-Danel Mägila (tšello) 
Vambola Krigul (löökpillid)
Taavi Kerikmäe (klaver) 

VR režissöör: Rein Zobel (Maru VR Productions) 
VR-versioon valmis koostöös: Mark Gill (SCSU Visualization Lab), Tammo Sumera (Kõlavärv)
VR esitustarkvara: Tarmo Johannes
Stuudiosalvestus: Tammo Sumera

Fotod: Evi Pärn

Kontsertõhtu esiettekanne: 08.11.2018 Estonia kontserdisaal (Eesti Kontsert)

 

Toetajad ja partnerid: St. Cloud State University 2017 Research Faculty Improvement Grant, Eesti Kultuurkapital, EV Kultuuriministeerium, Samsung Eesti, Maru VR Productions, Kõlavärv

Täname: Broadline, Erko Veltson, Hamburg & Partnerid, Janek Šafranovski / Viimsi Rannarahva Muuseum, Rein Kääpa / Rannakalur ning vabatahtlikud!
———————

 

Virtuaalreaalsuskontsert “Vaata enda ümber, vaata enda sisse”

Käesolev projekt ühendab endas Eestimaa erakordse looduskeskkonna, tipptasemel eesti nüüdismuusika ja tehnoloogilise innovatsiooni unikaalseks audiovisuaalseks kogemuseks.   

Neli heliloojat – Scott Miller (USA), Tatjana Kozlova-Johannes, Märt-Matis Lill ja Liisa Hirsch – on kirjutanud ansamblile U: kohaspetsiifilised teosed, mis on inspireeritud valitud kohtadest Eesti looduses. Need kohad on filmitud 360-kraadi kaamerate abil ning materjalist on sündinud koos muusikaga hoolikalt kujundatud terviklik kunstiteos. Publik saab kontserdil kasutada VR-peaseadmed, mille abil on kuulajatel võimalik viibida looduses, kaugel kontserdisaalist – vaadata ringi, vaadelda erinevaid detaile, süveneda valguste vahetustele ning kohtade meeleoludele. Samas mängivad U: muusikud kontserdisaalis kohapeal ning kuulajaid ümbritsevad ka eelsalvestatud või elektrooniliselt kujundatud helid. Omamoodi on tegemist topelt-tajuga, kus paigast võivad nihkuda erinevad piirid. Tulemus pole mitte pelgalt põnev eksperiment, vaid sügav, sissepoole suunduv ja kunstiliselt tugev personaalne kogemus. 

U: esmane VR pilootprojekt leidis aset 2017. aasta detsembris, mil kanti ette Scott Milleri 10-minutiline teos “Raba” instrumentidele ja elektroonilistele helidele, inspireerituna Marimetsa rabast. Liisa Hirschi, Märt-Matis Lille ja Tatjana Kozlova-Johannese uudisteosed on valminud 2018. aastal; neist on maailma esiettekandes kõlanud juba Kozlova teos “Silent Witness”, mida ansambel U: esitles tänavu septembris New Yorgis. 

 

Ameerika helilooja Scott L. Milleri muusika kohta on öeldud, et “see pole nõrganärvilistele kuulajatele”. Tuntuimad on autori interaktiivsed elektroakustilised kammerteosed, ent ta on kirjutanud ka orkestri-, koori- ja multimeediakompositsioone, mida esitatakse laialdaselt nii Põhja-Ameerikas kui ka Euroopas. Viimasel ajal on ta eksperimenteerinud virtuaalreaalsuse ja live-kontserdi ühendamisega, mille tulemuseks on ka käesoleval kontserdil kõlav “Raba”.

“Minu muusikat iseloomustab koostööst juhinduv lähenemine kompositsioonile ning elektroonika ja improvisatsiooni kasutus. Uurin transformatsioonilisi protsesse, esitaja/arvuti improvisatsioone ning lähenen endisaegsetele komponeerimisviisidele 21. sajandi tehnoloogia abil,” on öelnud helilooja oma loomemeetodite tutvustuseks. 

Scott L. Miller on õppinud Minnesota Ülikoolis, Põhja-Carolina Chapel Hilli Ülikoolis, New Yorgi osariigi Oneonta Ülikoolis ning Iannis Xenakise käe all (Centre de Creation Musicale). Kolmel korral on omistatud talle tiitel McKnight Composer Fellow.

Käesoleval ajal tegutseb ta Minnesota St. Cloudi Ülikooli professorina, õpetades kompositsiooni, elektroakustilist muusikat ja teooriat. Külalisprofessorina on ta õpetanud elektroakustilist muusikat ka Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias.

 

Tatjana Kozlova-Johannes (*1977) on vene päritolu eesti helilooja, kes kasvas üles piirilinnades Narvas ja Ivangorodis. 1995. aastal asus ta õppima Tallinna Georg Otsa nimelises Muusikakoolis muusikateooriat ja kompositsiooni Toivo Tulevi käe all ning jätkas 1999. aastal kompositsiooniõpinguid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemias algul Jaan Räätsa, seejärel Helena Tulve juures, kelle juhendamisel lõpetas hiljem ka EMTA magistrantuuri. 2003–2004 täiendas ta end Tartini-nimelises konservatooriumis Triestes Fabio Niederi käe all, samuti on ta osalenud mitmetel meistrikursustel (Szombathelys, Dundagas, Darmstadtis).

Tema teoseid on esitanud mitmed mainekad kollektiivid nii Eestis kui mujal (sh ansambel U:, Resonabilis, ERSO, ICTUS, Klangforum Wien, Ensemble Phoenix Basel, Neue Vocalsolisten Stuttgart jpt). Talle on omistatud mitmeid auhindu nii Eestis kui välismaal: “Made of hot glass” pälvis Rahvusvahelisel Heliloojate Rostrumil Pariisis noorte kategoorias III koha (2004), Darmstadti uue muusika suvekursuste Kranichsteini muusikapreemia (2006), Elleri preemia (2008), festivali Eesti Muusika Päevad preemiad (2004, 2005, 2009 ja 2011). Rahvusvahelisel Heliloojate Rostrumil põhikategoorias kümne parima teose hulka on valitud “Disintegration Chain” (2011, Viin) ja “Tule süütamine” (2018, Budapest). 2015. aastal pälvis ta Eesti Kultuurkapitali helikunsti sihtkapitali aastapreemia.

Käesoleval ajal õpetab Tatjana Kozlova-Johannes kompositsiooni Georg Otsa nimelises Tallinna Muusikakoolis. Koostöös Helena Tulvega viib ta aeg-ajalt läbi nn “heliobjektide” meistriklasse, mis on suunatud kuulamisvõime taastamisele ja arendamisele.

 

Liisa Hirch (*1984) alustas muusikuteed pianistina, ent Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia lõpetas ta 2009. aastal Toivo Tulevi kompositsiooniklassis ning omandas magistrikraadi Haagi Kuningliku Konservatooriumis Peter Adriaanszi ja Cornelis de Bondti juhendamisel.

Ta on töötanud Tallinna Muusikakeskkoolis vabaimprovisatsiooni õpetajana (2007–2009) ja lektorina Tallinna Ülikoolis (2011). 2011–2013 töötas ta Eesti Draamateatri muusikajuhina.

Hirschi loomingusse kuulub teoseid orkestrile, erinevatele kammerkoosseisudele ja koorile, samuti filmi- ja lavamuusikat. Tema muusikale on iseloomulik keskendatud tähelepanu helile, mikrotonaalsus, arhitektuursed vormid. Viimase aja loomingus on ta keskendunud kuulamise võimaluste avardamisele. Hirschi teosed on kõlanud “MATA” festivalil, “Gaudeamus Muziek Week’il”, ISCM “Maailmamuusika päevadel”, Ostrava uue muusika päevadel, Eesti Muusika Päevadel, festivalidel “Transit”, “Young Euro Classic”, “Next”, “Dark Music Days” ja “AFEKT”. Ta on kirjutanud teoseid kollektiividele, nagu S.E.M. Ensemble, Figura Ensemble, Eesti Filharmoonia Kammerkoor, Tallinna Kammerorkester, ERSO, Ghost Ensemble, Nordic Affect, Konzert Minimal, Ostravska Banda, Elblagi kammerorkester jt. 

2009. aastal tunnustati teda Eesti teatri auhinnaga parima originaalmuusika eest (lavastusele “Hingede öö”), sama preemia pälvis ta ka 2012. aastal. 2015. aastal võitis ta auhinna Hollandi ansambli Orkest de Erenprijs korraldatud noorte heliloojate kohtumisel Apeldoornis. 2016. aastal sai “Ascending ... Descending” keelpilliorkestrile LHV uue heliloomingu Au-tasu ning orkestriteos “Mechanics of Flying” võitis parima uudisteose preemia European Composer Award festivalil “Young Euro Classic” Berliinis. 2017. aastal pälvis ta Heino Elleri preemia.

 

Märt-Matis Lille (*1975) loomingus peegeldub huvi orientaalse maailma ja mõttetraditsiooni vastu. Tema helikeeles ühinevad lääne sonoristlik helikeel ja ida muusikale omane rafineeritud ja keskendunud kõlatunnetus. Sageli on muusika seotud luuletekstiga, paljud teosed on sündinud poeetilisest kujutlusest. 

Märt-Matis Lill õppis kompositsiooni Tallinna Muusikakeskkoolis Lepo Sumera juhendamisel ning lõpetas 1999 Eesti Muusikaakadeemia Lepo Sumera ja Eino Tambergi klassis. Järgnesid magristriõpingud Sibeliuse Akadeemias Veli-Matti Puumala juures. Lisaks on ta täiendanud end Louis Andriesseni, Michael Jarrelli, Luca Francesconi ja Magnus Lindbergi, IRCAM-i ja Centre Acanthes’i kursustel. Ühtlasi on ta õppinud Helsingi ülikoolis sinoloogiat, japanoloogiat ja filosoofiat. 

Aastal 2004 pälvis Märt-Matis Lill Heino Elleri preemia; ta on korduvalt saanud ka Eesti Muusika Päevade preemia (2006, 2007, 2012, 2015). “Mu nuttev hääl on sügistuul” valiti rahvusvahelisel heliloojate rostrumil Pariisis (2007) kümne soovitatud teose hulka. Rahvusvahelist edu on pälvinud tema muusikaga Priit Tenderi animafilmid “Mont Blanc”, “Rebasenaine” ja “Köögi dimensioonid”. Tema kammerooper “Tulleminek” (Vanemuine, 2017, lavastusmeeskonnas veel Jan Kaus, Taago Tubin ja Taavi Kull) pälvis erinevate teatrivormide meisterliku ühendamise eest Eesti Teatriliidu auhinna (2018). 

Märt-Matis Lill on Pärnu Nüüdismuusika Päevade kunstiline juht, alates 2003. aastast Eesti Arnold Schönbergi Ühingu esimees ning 2014. aastast Eesti Heliloojate Liidu esimees.

 

Ansambel U: (2003) on hetkel aktiivseim ning tuntuim uue muusika ansambel Eestis. Ansambel töötab ilma dirigendita. Ansamblile on iseloomulik tundlik kõlapilt, avatus julgetele eksperimentaalsetele ideedele ning ka kõige nõudlikumate teoste esitamine. Kõrvuti eesti kaasaegse muusika festivalidega on U: esinenud olulistel rahvusvahelistel festivalidel nagu “Time of Music” (Viitasaari, Soome), “Sounds New” (Canterbury, Inglismaa), “Nordic Music Days” (Helsingi, Soome), “Nuova Consonanza” (Rooma, Itaalia), “Third Practice” (Richmond, USA), “Biennale di Musica Venezia” (Itaalia), “Virtuosi of 21th Century” (Recife, Brasiilia), “Dark Music Days” (Island). Muusikateatri alal on U: töötanud mitmeid kordi koos ühe eesti rahvusvaheliselt tunnustatuma kontseptuaalse tantsu koreograafi ja lavastaja Mart Kangroga. 

Viimastel aastatel on U: intensiivselt tegelenud tehnoloogiat kasutavate projektidega, nagu interaktiivne kontsert-uurimus “Publikuorkester”, U: visuaalne metronoomisüsteem vClick (visual click-track system) ning käesolev VR-projekt.